Pelletid
Pelletid on biokütus mis on valmistatud tihendatud orgaanilisest materjalist või biomassist. Pelleteid on võimalik toota erinevatest materjalidest. Mõned nendest on tööstusjäätmed, toidujäätmed, põllumajandusjäätmed, taimed, töötlemata puit, metsa lõikusest ülejäänud puu tipud ja oksad või isegi kookose kestad. Puitpelletid on kõige levinum pelleti tüüp mida tavaliselt valmistatakse saepurust või teistest puidutööstuse jääkidest.
Pelleteid kategoriseeritakse nende soojusväärtuse, niiskuse, tuha kaalu ja mõõtmete järgi. Pelleteid saab kasutada kütusena elektri tootmiseks ning äri- või elamute soojendamiseks. Pelletid on väga tihedalt kokku pressitud ja kuna neid saab toota väga madala niiskusesisaldusega on nendel suur põlemisefektiivsus.
Pelleti kasutamise mugavus
Pelletid on väikesed ühtlase geomeetrilise kujuga graanulid mida kasutatakse küttesüsteemides. Tänu väiksele ja korrapärasele kujule on pelleteid võimalik kasutada automaatsete küttesüsteemidega. Pelleteid saab juhtida automaatselt katlasse tigude või pneumaatilise transportimise teel. Pelletite suur tihedus võimaldab neid ka kompaktselt ladustada ja transportida. Pelletid saab mugavalt auto pealt kallata kliendi territooriumil asuvasse hoiupunkrisse või silohoidlasse. Täisautomaatsete puidugraanulikatelde kasutusmugavus on sarnane õli- ja gaasikateldega. Viimasel aastakümnel on nõudlus pelletikütte järele Euroopas tõusnud tänu fossiilkütuste hinnatõusule.
Kuidas pelletid valmistatakse?
Pelleteid valmistatakse kokku pressimise teel haamerveski läbinud puitmaterjalist, et saada ühtlane mass. Mass suunatakse pressi, kus seda surutakse läbi stantsi, millel saab valida soovitud suurusega ava (tavaliselt 6 mm läbimõõduga, mõnikord 8 mm või suuremad). Pressi kõrge rõhk aitab kaasa puidu temperatuuri olulisele tõusule ja ligniin plastifitseerub veidi, moodustades loodusliku “liimi”, mis hoiab pelletid jahtudes koos.
Pelletid ja koostis
Euroopas kasutatavad normid (DIN 51731 või Ö-Norm M-7135) nõuavad, et graanulid sisaldaksid alla 10% vett, oleksid tiheduse poolest ühtlased ja madala tolmu- ning tuhasisaldusega. Graanuleid saab valmistada peaaegu igast puidusordist. Euroopas asuvad peamised tootmis kohad Lõuna-Skandinaavias, Soomes, Kesk-Euroopas, Austrias ja Balti riikides. B-klassi graanulid sisaldavad taaskasutatud puitu või väliseid saasteaineid ja on Euroopa standarditele vastavad. Materjalid nagu puitlaastplaadid, töödeldud või värvitud puit, melamiin vaiguga kaetud paneelid jne ei ole graanulite valmistamiseks sobilikud, kuna need võivad tekitada mürgiseid heitmeid ja muutusi graanulite põlemisomadustes.
